Eestisoomlaste kultuuriomavalitsuse ajalugu

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele:

  1. Kõik Eesti Vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees.
  2. Eesti Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused.
  3. Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidevabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduste alusel, mida valitsus viibimata peab välja töötama.

(Väljavõte Eesti Maapäeva Vanematenõukogu koostatud ja 21. veebruaril 1918. a vastu võetud Eesti iseseisvusmanifestist.)

Kultuuriautonoomia loomine

Eesti Vabariigis ulatub rahvusvähemuste seltsingulise (st mitteterritoriaalse) organiseerumise algus sajakonna aasta taha. See vormistati 1925. aastal tollal progressiivse kultuuriautonoomia seadusena. Ehkki ka soomlastel leidis noil aegadel Tallinnas aset üks seltsi loomise katse ning lõpuks õnnestus Narvas edukalt asutada Eesti-Ingeri Selts, ei jõutud erinevalt baltisaksa ja juudi vähemustest kultuuriomavalitsuse loomiseni. Üheks põhjuseks oli asjaolu, et vastav seadus oli tehtud eeskätt baltisakslaste huve silmas pidades ja sellest said kasu just halduslikult võimekamad rühmad.

Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus on Riigikogu poolt parandatud kujul vastu võetud ka teistkordselt. 1993. a seadus deklareerib samuti vähemusrahvuste õigust moodustada kultuuriomavalitsusi oma kultuuriliste vajaduste teostamiseks.

1988. aasta 20. oktoobril loodi Tartus Ingeri kultuuri selts. Järgmise aasta 25. veebruaril Eesti Ingerisoomlaste Liit, kuna selleks ajaks oli juba olemas üksteist seltsi, mis vajasid katusorganisatsiooni: Tartus, Tallinnas, Jõhvis, Rakveres, Haapsalus, Pärnus, Viljandis, Narvas, Võrus, Paides, Raplas ja Kehras. Peale Kehra ja Rapla tegutsevad kõik seltsid ka täna.

1998. a veebruaris volitas Kultuuriminister Eesti Ingerisoomlaste Liitu koostama soomlaste rahvusnimekirja. Rahvusnimekiri kinnitati Kultuuriministeeriumis juunis 2001. Seejärel esitati Eesti Vabariigi Valitsusele taotlus kultuurautonoomia rakendamiseks. Valitsus kinnitas kultuurinõukogu valimiste peakomitee koosseisu 5.02.2004.

14.- 16.05.2004 toimusid esimesed soome vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimised. Valiti 25 liikmeline nõukogu, mis pidas esimese ja viimase istungi 12.06.2005. Määratlemata jäi Kultuuriomavalitsuse juriidiline staatus. Toonase Kultuurinõukogu volitused lõppesid seaduse alusel 2007. a juunis.

Vahepeal asutatud Soome Kultuuri Edendamise Sihtasutus (SKESA) tegutses kahe inimese nägemusel ja Kultuurinõukogul polnud seaduses ette nähtud legitiimset jõudu.

2013. a detsembris sai SKESA Kultuuriministeeriumilt toetuse valimiste ettevalmistamiseks. Kultuurinõukogu valimised luhtusid, kuna ette nähtud kolmeaastase tsükliga valimisi polnud vahepeal toimunud ja kultuurinõukogu oli kaotanud legitiimsuse.

Tekkinud olukorras kanti tegutsemiseks hädavajalik vähemusrahvuse eelarveeraldis kultuuriministeeriumi otsusega ja erikomisjoni soovitusel Eesti Ingerisoomlaste Liidule läbi Migratsiooni ja Integratsiooni Sihtasutuse (MISA) „Meie Inimesed”.

Aga täna?

Täna töötav soome vähemusrahvuse kultuurinõukogu valiti 2017 sügisel. Kultuurinõukokku valiti rahvusnimekirja alusel 21 esindajat üle kogu Eesti.

Seekordse “uue alguse” peamine siht on olnud läbipaistvus ja kaasatus. Kõik, kes soovivad panustada, saavad seda teha. Toimuvad regulaarsed koosolekud ja e-kirja-suhtlus, mis kõik on loonud toreda loova õhkkonna. Oma osa annavad “rahulikud” soomesoomlased, kes tasakaalustavad impulsiivset ingeri seltskonda.

Esimesel, 6. jaanuari, koosolekul loodi uus Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse põhikiri, mille eesmärgiks on Eestis elavate soomlaste ja ingerisoomlaste sidustamine, elujõu, kultuuri ja keelte hoidmine – tutvustamine.

2018. a maikuuks loodi ESKO Sihtasutus, mis viib ellu eestisoomlaste kultuuriprojekte.

2016. a lõpus loodi ka EAIS – Eesti Akadeemiline Ingerisoomlaste Selts, mille eesmärgiks on tegeleda nimele vastavalt ingerisoome kultuuri akadeemilise poolega: loengud, seminarid, väljaanded, uurimused jms.

See kõik on elavdamas ja avardamas eestisoomlaste omailma, oleme nähtavamad ja laiemahaardelisemad –

Tere tulemast eestisoomlaste kultuurivalda!

You are donating to : Greennature Foundation

How much would you like to donate?
$10 $20 $30
Would you like to make regular donations? I would like to make donation(s)
How many times would you like this to recur? (including this payment) *
Name *
Last Name *
Email *
Phone
Address
Additional Note
paypalstripe
Loading...