Ingerisoomlaste Võru Selts

Seltsi ajalugu:


30 aastat Võru Ingerisoomlaste Seltsi

Demokraatia ja õiglusriigi loomisega andis Eesti Vabariik võimaluse koonduda aastakümneid tagakiusatud rahvuse, Ingerimaa soomlaste, koondumisele.

21. jaanuaril 1989. a toimus endises EKP Võru Rajoonikomitee saalis Võru Ingerisoomlaste Seltsi asutamiskoosolek. Seltsi asutamise initsiaatoriks oli sel ajal kõigile tuntud Elena Reesel. Seltsi asutamiskoosolekul osales 42 inimest ning kohal olid ka külalised aasta varem asutatud Tartu seltsist – Anatoli Schultz ja Leo Puolakainen. Tolleaegset Võru Rajooni RSN TK Kultuuriosakonda esindas osakonnajuhataja Ilmar Kudu.

Tartu Ingerisoomlaste Selts oli asutatud 1988. a oktoobris ning külalised jagasid kogemusi seltsi asutamisest ja tõid tervitusi Tartumaa ingerisoomlastelt.

Asutamiskoosolekul kinnitati seltsi põhikiri, valiti juhatus ja revisjonikomisjon. Esimese juhatuse esinaiseks valiti Elena Reesel ja liikmeteks Viktor Puolakainen, Viktor Leini, Voldemar Kiinoja, Jekaterina Lavrik-Golouhhova, Maria Kindsiraud, Reino Mokrik, Toivo Hollo ja Antti Nikolajev. Revisjonikomisjoni valiti Aleksander Nisov, Kertu Allas ja Maire Kirpu. Lauldi esimest korda ingerisoomlaste helilooja Mooses Putro Ingerimaa hümni “Nouse, Inkeri!”

Asutamiskoosoleku järel lausus üks osavõtjatest: ”Nüüd on ka meile päike tõusnud.”

Ingerisoomlastele oli päike tõesti tõusnud ning sellest ajast algas ingerisoomlastele uus ärkamisaeg.

Seltsi tegevuse eesmärgiks seati rahvuspärandi ja ajaloo uurimine ning säilitamine. Otsustati üles kirjutada ja/või lindistada kõike, mida teavad meie esivanemad ning alles jäänud ingerisoomlased. Põhirõhk pandi soome keele õppimisele ja ingeri murde säilitamisele.

Esimene juhatuse koosolek toimus 4. veebruaril 1989. Seal jaotati ülesanded juhatuse liikmete vahel, pandi paika ürituste plaan, otsustati luua seltsi laulu-tantsurühm ja hakata õpetama soome keelt. Esimeseks soome keele õpetajaks oli nõus hakkama Voldemar Kiinoja Krabilt ning soomluse kandjaks on ta jäänud tänapäevani.

1989. a märtsis õnnistati pidulikult Võru Katariina kirikus sisse seltsi lipp.

1989. a jooksul kasvas seltsi liikmete arv 105-le. Tegutses lauluansambel Tiiu Tiigi juhendamisel. Võrus Pikal tänaval oli avatud raamatukogu, mille juhatajaks oli Sirje Loos ning seal käis aktiivne soomekeelsete raamatute laenutamine. Viidi läbi hulga huvitavaid üritusi nagu perepäev, soome-ugri hõimuõhtu, pikkujõulud, emadepäev jne. Õpiti innukalt ja tuletati meelde soome keelt. Väga paljud olid üllatunud, et inimesed üksteist tundes ei osanud arvata, et tegemist on hõimukaaslasega. Väga suurt huvi seltsi tegevuse vastu tundsid just noored, kes senini ei julgenud tunnistada, et nad on ingerisoomlaste järeltulijad. Peagi selgus ka nende huvi põhjus. Soome Vabariik, soovides kompenseerida sõja ajal ingerisoomlaste väljaandmist Venemaale, andis loa asuda elama ja tööle Soome. Samal aastal algas seltsi nooremate liikmete aktiivne siirdumine Soome tööle, kuhu nad jäid alaliselt elama.

1990. a septembris avaldas soovi Soome tööle minna ka seltsi esinaine Elena Reesel ning järgmiseks seltsi juhatuse esimeheks valiti Viktor Leini.

Viktor Leini õlgadele langes väga suur ühiskondlik töökoorem. Tema pidi tegelema Soome tööle siirdujate dokumentide vormistamise ja asjaajamisega Soome Saatkonnas. Viktor Leini eestvedamisel eraldas Võru Linnavalitsus seltsile ruumid vanas lagunevas majas Jüri tn 4. See oli mahajäetud 2-toaline räämas korter. Oma jõududega remonditi toad ja parandati katus. Lõpuks saadi ruumid nii korda, et raamatukogu sai sisse kolida ja hakati seltsi üritusi pidama omas majas.

Algas aktiivne elu omas seltsimajas. Koosolekuid peeti sealsamas ja suuremate ürituste jaoks üüriti suuremaid ruume, kus viidi läbi emadepäeva, Inkeripäeva, Soome Iseseisvuspäeva, jõulude tähistamist jm. Need põhilised tähtpäevad ongi jäänud nende aastate jooksul traditsioonilisteks üritusteks.

22. veebruaril 1992. a üldkoosolekul võeti kokku kolme aasta tegevus. Seltsi nimekirjas oli 195 liiget, nende hulgas aktiivseid liikmeid 159. Võru Seltsiga olid ühinenud ka Põlvamaa ja Petserimaa ingerisoomlased. Seltsi rahalised vahendid tulid põhiliselt sisseastumis- ja liikmemaksudest, annetustest ja Eesti Kultuurifondi ning Suomi-Seura toetustest. Valiti uus juhatus, kuhu kuulusid Viktor Leini, Silvi Labbi, Mati Pai, Nikolai Kaplitsnõi, Maria Kindsiraud, Uuno Kirsimägi, Jüri Kägonen. Viktor Leini pani ameti maha ja juhatus valisjuhatuse esimeheks Silvi Labbi.

Aastatel 1992-1999 jätkus Silvi Labbi juhtimisel seltsi tavapärane tegevus. Suurimaks ürituseks oli seltsi poolt 1998 juunis organiseeritud Eesti Ingerisoomlaste VII üldlaulupidu Võrus. Illanvieto oli Kubijal ja laulupidu Kandle aias. Riigipiiri sulgemisega suure erastamisperioodi algul eraldusid meist Petserimaa inimesed, noored lahkusid massiliselt Soome tööle. Seltsi liikmete arv kahanes 40-le.

Seoses erastamislainega võeti seltsilt ruumid. Olime sunnitud sulgema raamatukogu ning otsima kooskäimiseks ruume. Saime üürilepingu korteriühistuga Kooli 3, kes lubas meil kasutada keldris tsiviilkaitse otstarbeks ehitatud ruume ning nendes ruumides oleme tegutsenud käesoleva ajani.

Aastatel 2000-2006 tegutses selts Elgi Mölderi käe all. 2006. a mais kolis ta elama Sonda ning alates 2006. a maist võttis seltsi juhtimise üle taas Silvi Labbi.

Selts on üle elanud oma hiilgeaja ning suutnud säilitada headel ja rasketel majandusjärkudel seltsi põhikirjas püstitatud eesmärkide elluviimise – eelkõige meie ajaloo ja etnilise kultuuri säilitamise ja tutvustamise.

Seltsi tegevuse algusest on tegutsenud laulu-tantsurühm, mille juhendajateks on olnud erinevatel ajajärkudel Tiiu Kiik, Saima Malinen, seltsi luuletaja ja ringmängudeseadja Hertta Uibo. Kauaaegse juhendaja Külli Jõeloo käe all sai folkloorirühm endale nime ”Kultainen Nuoruus”, rühmale kindla omapära ja tõelise suunitluse kanda edasi ingerisoomlaste rahvaloomingut. Folkloorirühm on Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu liikmeks ning seltsi esindab seal samuti Külli Jõeloo. Laulurühm on esinenud üle vabariigi erinevates seltsides, ingerisoomlaste laulupidudel, Soomes üritusel “Juuret Suomessa”, rahvusvahelisel folkloorifestivalil Tallinnas VIA Baltica, Võru üritustel “Võru Kevad” ja memme-taadi laulupidudel. 2002. a detsembris anti esimesena teiste seltside hulgast välja CD-plaat kogutud lauludest ja vanasõnadest.

Folkloorirühm esinemas Raekoja platsil folkloorifestivalil VIA Baltika. Esireas vasakult Toivo Nappu, Olga Kaplitsnaja, Saima Malinen, Anna-Maria Jakovleva. Herta Uibo, Vilma Tint, tagareas vasakult Silvi Labbi, Külli Jõeloo, Veera Rohi, Maria Peibonen, Anti Nikolajev.

Seltsi tegevuse algusest saati on kultuuritöö eest vastutavaks ja organiseerijaks olnud Maria Kindsiraud, kelle elusärtsu imetlevad ka nooremad seltsi liikmed. Tänu temale on saadud väga palju rahvalaule, vanasõnu ning organiseeritud toredaid üritusi.

Herta Uibol on tehtud ingerisoomlaste ”ärkamisajast” 27.11.1988 luuletus “Yhteinen riemu” ja väga palju teisi seltsi tegevusega seotud luuletusi, millest võiks omaette kirjutada seltsi luule vormis kroonika. Oma käsikirjad andis ta üle Eesti Ingerisoomlaste Liidule, kes lubas need trükkida ja arhiveerida.

Herta Uibo kõneleb 2009. a jõuluõhtul enda tehtud inglist.

Seltsi asutajaliikmete hulgas on Toivo Hollo, kes on Vastseliina koguduse pastor ning peab soomekeelseid jumalateenistusi Võru Katariina kirikus, kiriku koguduse majas, Võru haiglas. Tehtud töö eest autasustati Toivo Hollot 2018. a suvel Soome Ingerisoomlaste Liidu autasuga.

2004. a jaanuaris tähistasime pidulikult seltsi 15 a tegutsemise juubelit kultuurimajas Kannel. Heitsime pilgu möödunule, pidasime meeles kauaaegseid seltsi liikmeid ja veetsime koos külalistega toreda õhtupooliku.

2005. a juunis käidi üldlaulupeol Türil ning juulis osaleti Võru folkloorifestivalil

2006. a juunis käidi Narvas laulupeol ning tutvuti Peipsi-äärsete kultuuriväärtusega nagu Alatskivi loss, Kuremäe klooster jne. Juulis esineti koos Tartu Röntyskä`ga Võru Folkloorifestivalil. Novembris osaleti VIA Baltica folkloorifestivali ülevaatusel, kus peeti ka Ingrid Rüütli sünnipäeva.

2007. a juunis organiseeris Võru selts järjekordse Eestimaa ingerisoomlaste XVII üldlaulupeo Võrus. Illanvieto oli Võru Kesklinna Gümnaasiumi aias ja laulupidu Kandle aias.

2007. a osales folkloorirühm ”Kultainen Nuoruus” VIA Baltica folklooriüritustel Tallinnas. Esineti oma kavaga Raekoja platsi vabaõhulaval.

2008. a juunis võttis selts osa ülemaailmsest ingerisoomlaste kokkutulekust Tartus ning folkloorirühm esines seal oma programmiga Antoniuse õuel. Sügisel tähistasid Tartu, Ida-Viru ja Lääne-Virumaa seltsid oma 20. tegevusaastat ja Võru seltsi folkloorirühm käis neid tervitamas.

Seltsi 20. tegevusaastat tähistasime 2009. a pidulikult Võru kultuurimajas Kannel.

Võru linnapea Kersti Kõosaar õnnitlemas seltsi 20.aastapäeva puhul kultuurimajas Kannel. Rahvariietes seisab Silvi Labbi, istuvad Mariete Kuur, Maria Peibonen ja Aino Nurmi.

Seltsi kokkusaamistel on suur tähtsus, sest seal saadakse suhelda emakeeles, meenutada kaunist ja rasket noorusaega, olla üksteisele toeks rasketel hetkedel, säilitada ingerisoomlastele omast laulu- ja tantsulusti, teadvustada kõigile, et ingerihõim on olemas.

Käesoleval ajal on seltsi liikmeid 32. Seltsi on jäänud enamus eakaid inimesi ja järjest enam läheb neist manalateele. Me ei ole suutnud juurde tuua noori ja uusi aktiivseid liikmeid, kuna noortele puudub seltsis atraktiivne tegevus. Meie väike selts ei suuda omavahenditega täiendavalt palgata ringijuhendajaid ja selleks vajalikke ruume. Loodame oma tegevust jätkata senisega ja sel ajal jäädvustada järeltulevatele põlvedele hulgalises koguses Ingerimaa soomlaste kultuuri.

You are donating to : Greennature Foundation

How much would you like to donate?
$10 $20 $30
Would you like to make regular donations? I would like to make donation(s)
How many times would you like this to recur? (including this payment) *
Name *
Last Name *
Email *
Phone
Address
Additional Note
paypalstripe
Loading...