Järvamaa Ingerisoomlaste Kultuuriselts

Seltsi ajalugu


Järvamaa Ingerisoomlaste Kultuuriseltsi ajaloost aastatel 1989-2018

Järvamaa ingerisoomlased kogunesid 21.11.1989 Paide Tuletõrjeühingu saali seltsi asutamiskoosolekule kahe noore mehe Teodor Sinkkoneni ja Mati Hüreneni eestvedamisel. Koosolekule registreerus ja võttis osa 133 inimest. Koosolekut aitasid läbi viia Ingeri Liidu juhatuse esimees Rudolf Pakki ja Tallinna ingerisoomlaste seltsi esimees Valter Tuhkanen. R. Pakki tutvustas seltsi põhikirja projekti, mis peale paranduste ja täienduste kinnitati ja vastu võeti. Koosolekul valiti 11-liikmeline juhatus. 17.01.1990 Järvamaa Maavalitsuse sekretär Helve Ratnik kinnitas meie seltsi põhikirja. Juhatuse esimesel koosolekul valiti seltsi juhatuse esimeheks Teodor Sinkkonen, aseesimeheks Mati Hürenen ja laekuriks Aino Kanatopskaja. Algusaegadel koguneti koosolekute ja ürituste läbiviimiseks T. Sinkkoneni tööbüroosse Paides Kevade 4. Hiljem toimus seltsi tegevus ridamisi erinevates ruumides: Järvamaa Kultuurikeskuses Paide linnas, Pärnu tn 18, Paide kesklinna lasteaias Pärnu mnt 7, Paide Päevakeskuses Tallinna 49 ja kuni tänaseni Järvamaa Keskraamatukogus Lai 39. Oleme väga tänulikud asutuste juhtidele, et oleme nende ruumides saanud tasuta korraldada oma koosolekuid ja ühisüritusi.

Seltsi liikmed soovisid kohe tegutsema hakata: soome keele õppele registreerus 18 inimest Türi Keskkooli õpetaja Vieno Geronimei juhendamisel, 28 inimesest moodustati käsitööring Katri Muusikuse eestvedamisel. Koor alustas tegevust Paide Kultuurikeskuses 28 osavõtjaga. Kahjuks koor pikalt ei saanud tegutseda, sest paljud siirdusid Soome elama ja maakonna erinevais paigus elavatel seltsi liikmetel oli raskusi proovidel käimisega. Korraldasime koosolekuid, käsitöönäitusi, tähistasime lihavõttepühi, jõule.

18.12.1990 õnnestus juhatuse liikmel Lempi Kirssil organiseerida Türi Püha Martini kirikus soomekeelne jõulu jumalateenistus. Liturgiat aitasid läbi viia Orimattila kirikukoor ja kirikuõpetaja Martti Kauppinen Soomest. Temast sai meile pikkadeks aastateks armastatud ja hinnatud sõber.

12.12.1991 seltsi aruande-valimiskoosolekul valis juhatus seltsi juhatuse esimeheks Valeri Sulepovi, aseesimeheks Herta Preema ja laekuriks Irja Kaboneni.

1992. a suvel toimus Helsingis üritus „Juuret Suomessa“ ja nüüd avanes paljudele esimest korda võimalus Soome minna. Meie seltsi lauljad esinesid Esplanaadi väikesel laval koos ühendkooriga, oli tegemist ära mahtumisega. Kontsert Jäähallis oli võimas. Kõneles Soome president Mauno Koivisto. Saime teada, et ingerisoomlased said välissoomlase staatuse. See teadmine muutis paljude edaspidise elu.

Algas ingerisoomlaste ränne Soome. Lahkusid noored, julgemad ja läks ka palju pensioniealisi. Selle tulemusel meie seltsi read hõrenesid, kuid me jätkasime aktiivset tegevust. Seltsi liikmed tundsid suurt puudust soomekeelsest jumalateenistusest ja soovisid leeris käia. T. Sinkkonen võttis ühendust Orimattila kirikuõpetajaga ja M. Kauppinen nõustus meie sooviga.

24.01.1993 seisis Paide Püha Risti kiriku altari ees 22 leerilast, kes eelnevalt said vastava koolituse. Ristiti kokku 18 seltsi liiget, last- ja lapselast Paidest ja Türi linnast. Ristiti järgmised: (saadetud pildil esimene rida) Lauri Kabonen, Karen Metsjõe, Agor Metsjõe, Ave Poolma, Rein Sabolodni, Ivo Vilgas (pildil teine rida) Moonika Kallaste, Siret Vabar, Marina Kingisepp, Nelli Vilgas, kirikuõpeteja Martti Kauppinen ja Anneli Sabolodni. Pilti ei ole järgmiste kohta: Segei Gantšenko, Erkko Kabonen, Irja Kabonen, Agnes Kirillova, Juri Majorov, Georg Riehakainen, Niina Grünberg. See päev oli meile eriliselt tähtis. M. Kauppinen õnnistas kirikus Järvamaa Ingerisoomlaste Kultuuriseltsi lipu. 25.01.2003 tähistasime samas kirikus M. Kauppineni abiga leerilaste 10. aastapäeva ja endised leerilapsed olid põlevad küünlad käes altari ees. Ristida oli kaheaastane Marcus. See oli meile viimane kohtumine Marttiga. 2008. a augustis saime suureks kurvastuseks pr. Aila Kauppinilt teate, et Martti on lahkunud igavikuteele.

18.05.1996 toimus seltsis oluline koosolek. Meie juhatuse esimees oli juba pikemat aega tööl Soomes ja tal ei olnud võimalik seltsi tegevust juhtida. Üksmeelselt valiti juhatuse esimeheks Herta Preema, aseesimeheks Maria Soikkonen ja sekretäriks Elina Kingisepp. Herta juhib seltsi tegevust kuni käesoleva ajani. Muudatus toimus juhatuses 2000. a ja siis valiti juhatuse aseesimeheks Elviira Orumaa.

Laulupeod

Ingerisoomlased on alati armastanud laulda. Lauldi kirikus, külapeal ja koduski. Kui 1990 avanes võimalus minna Ingerimaa Juhannusjuhlale, oldi agaralt osa võtmas. Bussitäis rahvast sõitis Tuutarisse. Kohalikul Kirikumäel kuulati hardusega Ingerimaa noore pastori Arvo Survo jutlust meie kiriku ja rahva ränkrasketest kannatustest. Saime teada, et Ingeri tuntuim helilooja ja organist Mooses Putro on Tuutaris sündinud. Tema on laulu „Nouse Inkeri“ sõnade ja viisi autor, mida laulame nüüd Ingeri hümnina. Järgmisel aastal toimus Juhannusjuhla Toksovas. Sinna sõtsime juba varavalges, et Narvas ühineda teiste seltsidega. Rahvas kuulas ja vaatas esinemisi, kuid ärevusega otsiti kohtumisi oma sugulastega Soomest ja Rootsist. Oleme nendel pidudel tunnetanud erilist sidet oma kodumaaga. Järgmistel aastatel hakati korraldama ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidusid Eestis. Esimesed olid Tartu seltsi korraldada ja need toimusid 1991 ja 1992 Elvas. Nendel laulupidudel seisis ühendkooride ees fantastiline dirigent Albert Pettinen. Ka tema oli sündinud Tuutaris. A. Pettinen juhatas Eestis mitmeid koore ja 1992 lahkus Soome elama.

Viimati seisis ta meie ühendkoori ees Keila laulupeol 2011, siis juba raskesti haigena.

Järvamaa seltsi korraldada on olnud kolm ingeri laulu- ja tantsupidu. Neist esimene toimus Paide Vallimäel 11.06.1994. Rongkäik sammus läbi linna Vallimäele ja meid võeti vastu nii publiku kui kohalike ametnike poolt, kes olid tulnud peolisi tervitama. Teine pidu toimus 16.06.2004 Türi linna lauluväljakul. Koht on suurepärane, laululava asub kauni järve ääres. Sel päeval tähistasime Ingeri lipu 85. aastapäeva ja 105. ingerisoomlaste laulupeo aastapäeva. Kontsert oli väga ilus, juhendajad olid teinud tubli töö. Kinkisime igaühele kauni ingeri lipu värvides kaelasalli. Kolmas seltsi laulu- ja tantsupidu toimus Paide Vallimäel 11.06.2014. Ülipika ja kireva rongkäigu eesotsas marssisid ajaloolised Eesti neli kuningat, kes hukati omal ajal Paide Vallimäel. Tervitama olid tulnud külalised Kultuuriministeeriumist, Soome Eesti saatkonnast, Kultuurkapitalist, Paide linnapea ja Türi vallavanem. Sellel laulupeol kõlasid ühendkooride esituses ja puhkpilliorkestri saatel hümnid ja laul „Inkerin valssi“, mille autor on Peterburi Ingerisoomlaste Liidu esimees Vladimir Kokko ja mille viisistas meie seltsi esimehe Herta Preema poeg Valdo Preema. Südamlik ja kurb laul võetakse alati publiku poolt soojalt vastu ja püsib tänaseni ühendkoori repertuaaris. Peo lõppedes hõisati kõik lauljate ja tantsijate juhendajad lavale lauljate ette ja kingiti meie seltsi poolt igaühele Paide Vallitorni pildiga kruus.

Reisid

Seltsi liikmete soovil toimub igal aastal kas lühem või pikem reis. Huvi on tutvuda kultuuri ja ajalooga seotud paikadega ja neid on toimunud üle kahekümne korra. Kolmel aastal järjest 1998-2000 käisime tutvumas Soomega. See maa tõmbas ligi ja reisimine naaberriiki ei olnud sellel ajal lihtne. Saime Soome reisida Tuglasseura kutsel, kus oli kirjas, et nemad vastutavad meie ülalpidamise eest. Esimene reis viis meid Lahti-Imatra-Hamina ja Porvoo suunas. Imetlesime loodust, kuulasime imelist muusikat Imatra kose sillal ja lüüside avamise järel võimast kosekohinat. Teine reis toimus vastupidises suunas Turku ja Hanko poole. Soovisime minna Hanko sadamasse, kahjuks jäi piiripunkti tõttu sadama värav meile suletuks. Kolmas reis toimus polaarjoone taha. Kohtusime saamidega, imetlesime põhjapõtru ja tegime Soome presidendi M. K. Kekkoneni rahvuspargi radadel tundramatka. Hiljem kuulasime peamajas suurepärast saami meeskoori kontserti. Sellel päeval tähistati presidendi 100. sünniaastapäeva. Oleme palju rännanud mööda Eestit. Erilist huvi on pakkunud saared, kunstimuuseum KUMU, Tallinna Teletorn, president Ilvese Ärma talu, Kadrioru ja Taagepera lossid. Oleme tutvunud Eesti riigikogu hoonega ja seal toimuvaga. Korraldanud ekskursioone Setomaale, Lätti ja külastanud teisi vaatamisväärsusi. Reisimine on laiendanud meie silmaringi ja liitnud seltsi liikmeid ühiseks pereks.

Hõimupäevad

Meie selts on korraldanud Hõimupäevi kolmel korral. 15.10.2015 kogunesime Järvamaa Muuseumi majja. Kuulutuste peale üritusele tulnud kohalikud inimesed imestasid, et oleme ingerisoomlased. Imestamise põhjus oli lihtne, sest oleme hästi sulandunud eestikeelsesse kultuuriruumi. Esitasime laule soome keeles ja ingerisoome rahvatantse. Taisto Raudalainen tutvustas ingerisoomlaste- ja hõimupäeva ajalugu. See laiendas kõikide osalejate silmaringi. Saalis oli Taisto Raudalaineni vanade fotode näitus. Õnnitlesime Toini Iavoinenit 90. juubelil. Peale väikest kontserti istusime kohvilaua ümber.

Järgmise aasta hõimupäeva läbiviimiseks ruume otsides, pakkus Paide Vallitorni juhataja Ants Hiiemaa oma valdust ja nii toimuski oktoobris 2016 hõimupäev Paide Vallitornis. Esinema ja osa võtma oli kutsutud Tartu seltsi „Kiuru“ koor ja Olustvere tantsijad. Meie ürituse üllatuskülaliseks oli neenets Ruslan Salingeri kaugelt Jamali-Neenetsist, mis tekitas suurt elevust. Ta oli oma rahvariietes eriti eksootiline, laulis oma rahvalaule ARP-trummi saatel. Esinemisosa lõpetasid meie seltsi rahvatantsijad. Üritusest võttis osa 55 inimest.

22.10.2017 toimus hõimupäev Türi Kultuurikekuses, mis oli suurejooneliselt korraldatud Herta Preema eestvedamisel. Tal õnnestus kutsuda esinema paljude soome-ugri rahvusseltside taidlejad. Kohal olid tšuvaššid, udmurdid, liivlased, setod ja Tartu Ülikooli Ungari tudengid. Esinesid ka ingerisoomlaste lauljad ja tantsijad. Esinemine võeti Türi linnarahva ja taidlajate poolt soojalt vastu. Rahvariiete ilu, tantsijate, lauljate ja pillimängijate etteasteid jätkus ülipikaks ja sisukaks kontserdiks.

Juubelid

On tavaks saanud, et kõik ingerisoomlaste seltsid tähistavad oma aastapäevi piduliku üritusena. Meie selts on korraldanud neli pidupäeva. 10. aastapäev toimus 13.11.1999 Paide Päevakeskuses. Kutsusime külalisi sõsarseltsidest ja Martti Kauppineni koos abikaasa Ailaga Soomest. Tervitama oli tulnud Eesti Ingerisoomlaste Liidu esimees Toivo Kabanen, Paide linnapea Tõnis Kõiv, Järvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Tiina Oraste ja Peeter Kruusement Türi Vallavalitsusest. Kuulasime seltsi esimehe Herta Preema päevakohast kõnet seltsi tegevusest. Ta tänas ka eelnevaid seltsi esimehi Teodor Sinkkoneni ja Valeri Sulepovit. Saalis oli seltsi asutajaliikme Aino Kirsi käsitöö näitus ristpistes tikitud maalidest. Järgnes väike kontsert seltsi lauljatelt ja tantsijatelt. Järgmisel päeval toimus samas saalis M. Kauppineni toimetatud seltsi liikmete laste- ja lastelaste ristimine. Ristida oli üheksa last, neist vanim viieaastane ja noorim kolmekuune poisslaps Martti, kellest sai kirikuõpetaja M.Kauppineni nimekaim.

13.11.2004 korraldasime samas saalis seltsi 15. aastapäeva. Peokõne pidas seltsi esimees H. Preema ja siis said sõna tervitama tulnud külalised: Ingerisoomlaste Liidu esimees T. Kabanen, Paide linnapea Indrek Kivimägi, Türi linnapea Kaia Iva, Tartu seltsi koguduse „Maarja“ koor ja seltside esindajad Haapsalust, Pärnust, Rakverest, Viljandist ning Võrust. Seltsi asutajaliige Toini Ijavoinen luges humoorikaid lugusi elust Ingerimaal. Elina Kingisepp koostas näituse oma perekonna reliikviatest kodukülast Vekkiläst kaasa võetud ja siiani säilinud esemetest. Ta tõi näitusele ka oma 60-aastase nuku, mille ristiisa saatis Saksamaalt. Olude sunnil ta sõdis venelaste poolel. Teises saalis oli noore andeka kunstniku Eero Ijavoineni maalide- ja Ingmar Muusikuse loodusfotode näitus.

21.11.2009 toimus seltsi 20. aastapäev kaunis Paide linna raekoja saalis. Oleme alati oma üritusi hoolega ette valmistanud, aga see õnnestus meil eriti hästi. Pidulikult toodi saali Soome, Eesti ja Ingeri lipp ja lauldi Ingeri hümni. Peale seltsi esimehe Herta Preema avakõnet kuulati külaliste tervitusi: Ingerisoomlaste Liidu esimees Toivo Kabanen, Paide linnapea Kersti Sarapuu, Järvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Tiina Oraste ja seltside esindajad. Järgnes kontsert Tartu seltsi „Maarja“ koorilt. Selleks päevaks sai trükivalmis Elina Kingisepa koostatud raamat „Minu rahvakild“, mis käsitleb seltsi tegevust ja seltsi liikmete meenutusi Ingerimaast. Kõik kohalolijad said raamatu kingituseks.

15.11.2014 toimus 25. aastapäeva tähistamine ühes Järvamaa kaunimas Eivere mõisas, mõisa valdaja Riusuke Kurahasi lahkel loal. Aukohale paigutatud Eesti, Soome ja Ingerimaa lippude ette rivistusid Herta Preema palvel asutajaliikmed. Neile avaldati austust ja kingiti lilli. Sõna tervituseks said ingerisoomlaste seltside esindajad ja kutsutud külalised. Elevust tekitas Järvamaa maavanem Alo Aasma, kui ta kaitseliidu vormis otse õppustelt meid tervitama tuli. Tema tervitus võeti vastu rõõmu ja aplausiga. Järgnes väike kontsert seltsi lauljatelt, tantsijatelt ja Paide Päevakeskuse särtsakatelt võimlejatelt. Koosviibijatele oli välja pandud näitus seltsi liikmete käsitöödest ja stendid fotodega. Mõisa verandal ootas lahtilõikamist juubelitort ja kohvilaud.

Koostas

Järvamaa Ingerisoomlaste Kultuuriseltsi juhatuse liige ja sekretär Elina Kingisepp
Märts, 2019.

You are donating to : Greennature Foundation

How much would you like to donate?
$10 $20 $30
Would you like to make regular donations? I would like to make donation(s)
How many times would you like this to recur? (including this payment) *
Name *
Last Name *
Email *
Phone
Address
Additional Note
paypalstripe
Loading...