Uue rahvarõivaraamatu ESITLUS sel laupäeval!
Raija Pedak-Mustoneni rahvarõivaraamatu “Metsäpertin isoäitini perintö” (Saara Kirjastus, 2022) esitlus toimub
Sel laupäeval, 14. mail
Tartu Ingeri majas, Veski 35
Algus kell 15:00
(Sissepääs Veski tänavalt)
Esitlust ilmestab Lembit Saarsalu muusikaline etteaste.
Toimetaja Taisto Raudalainen võtab tagakaanel teose sisu lühidalt kokku:
“Kui keegi meist avab vana perealbumi ja jutustab järelpõlvele lugusid oma esivanematest, tegeleb ta juba tahes-tahtmata pärimusega. Ja ta ise moodustabki lüli oma suguvõsa loos. Aga kui kellelgi on vanade fotode ja nende juurde käivate juttude kõrvale panna saja aasta vanuseid rõivaesemeid ja tekstiile kaasavarakirstust, on ta tõeline õnneseen! Raija Pedak-Mustonen on kogunud nende kaante vahele oma vanaema hästi säilinud haruldane rõivapärandi. Järvisaare Metsäperttis 1896. aastal sündinud ja kasvanud Helena Tani (abielus Mustonen) oli käsitöömeister, kes lisaks rikkalikult tikitud põlledele, särkidele ja linikutele, andis oma tütretütrele edasi ka teadmisi ning oskusi pärandtehnoloogia vallas. Läbi eheda rõivakultuuri ühinevad vanaema Helena, ema Mari ja autori elulood põlvkondi siduvaks tervikuks. Autor on teinud Eesti ja Soome rahvamuuseumides ära suure töö, uurides Ingeri eri rahvarühmade rõivakultuuri peensusi. Juba 1990. aastatel süvenes ta Eesti Rahva Muuseumis isurite tikanditesse, 2000. aastate algusest aga tegeles ingerisoomlaste esemetega Soome Rahvusmuuseumis.Oma suureks õnneks leidis ta muuseumikogudest ka esemeid kunagisest Järvisaari kostüümist. Neid olid muusemisse 1950-ndatel aastatel annetanud ta enda kaugemad sugulased. Visa otsimise tulemusel leidis Raija fotosid ja tikandeid Turu linnas ja Rootsis elavate sugulaste juurest. Kõige tähtsam aga on, et Raija perekonnas oli tekstiilipärandit – rätikuid, linikuid, pitse, põllesid, särke ja isegi kangapalakaid – läbi põlvede alal hoitud. See võimaldas Raijal aastakümneid hiljem hakata taastama Järvisaari rõivakomplekti, mis 2019. aastal Soome Rahvarõivanõukogu poolt lõpuks ka ametlikult kinnitati.Sellega täitus Raija elupõline unistus, et tema savakko’st vanaema poolt kantud uhked rõivad leiaksid väärika koha teiste Ingerimaa rühmade riidekomplektide kõrval! Jääb vaid üle soovida, et need saavad nüüd tähelepanu ka noorema põlve seas ja neid kaunilt tikitud rahvarõivaid hakatakse kandma muu hulgas ingerisoomlaste iga-aastastel laulupidudel…”
Tere tulemast!
