Ingerisoomlased armastavad tähistada!
Ingerisoomlaste XXXII Laulu- ja Tantsupeo vapiloom oli ükssarvik. Müütiline ja nõtke olend on hea ja kurja võitluses vooruse ja puhtuse juhtloom. Padise kloostri konsoolil oleva ükssarviku sabaots on kaunistatud liiliamotiiviga. Ka Neitsi Maarja neitsilikkuse ja vagaduse sünonüümi liiliat seostatakse puhtuse ja paradiisipüüdlustega. Muidu isepäine ja kättesaamatu ükssarvik allub vaid Neitsile, pühaduse allikale maa peal. Kloostri algsete asukate tsistertslaste jaoks oli Maarja kultus oluline ordu algusaegadest peale ja sümboliseeris samu püüdlusi, mille nimel ka kloostrielanikud pingutasid.
8. juuli keskpäeval koguneti Põllküla Mälestushiies mälestusteenistusele ja Paldiski kalmistul mälestushetkele.
Õhtu hakul algas Kallaste turismitalus seminar teemal “Soome ja Eesti vaimulikud 1921-1991 ingerisoomlasi teenimas ja hingehoidu pakkumas”. Kõnelesid vastne Tallinna Soome koguduse pastor Tomi Kallanne, ajaloolane Reetta Kallanne ja
9. juuli keskpäeval heisati Ingerisoome, Soome ja Eesti lipud, lauldi ühendkoori eestvõttel hümnid ja peeti tervituskõned. Seejärel suundus rongkäik lippude lehvides, torupilli saatel, jumalateenistusele Padise kloostri kirikusse, kus esines üllatusena ka Arsise Kellade Ansambel. Kloostri hoovis köitis osalised tantsuvõrku Tartu Röntyskä, kust suunduti juba peoplatsile.
Peo ajal sai kloostri varemetes näha ka Stella Tukia etnograafiaprojekti raames valminud moekollektsiooni, mille loomise käigus avastas ta oma soomepoolse perekonna rääkimata ajaloo ja selle põhjused ning tagajärjed. Keskendudes ingerisoomlaste teekonna valusamatele aegadele, ei räägi kollektsioon vaid ühe perekonna, vaid kogu rahva loo.
Soome Instituudi tegevjuht Hannele Valkeeniemi: “Ingerisoomlased on oma olemuselt Eesti-Soome sild, neis kehastub meie ühine kultuuriruum. Samas on tegemist kõige vähem tuntud Soome silla sambaga, sest paljud Soome kolinud ingerisoomlased on “soomestunud” ja Eestis “eestistunud”. Seepärast on äärmiselt tähtis ühine tantsu- ja laulupidu, mis annab kuuluvuse tunde, loob ja uuendab kultuuri, mida varasem aeg püüdis hävitada.”
Eesti linnades on juba enam kui kolme aastakümne vältel peetud iga-aastaseid laulu- ja tantsupidusid. Need koondavad seltse, tantsurühmi, laulukoore üle terve Eesti ja ka naaberriikidest. Eesti pinnal peeti esimene sarnane pidu 1921. aastal Narvas. Pärast Eesti taasiseseisvumist toimus järgmine pidu 1991. aastal Elvas. Nüüdseks on sellest kujunenud traditsioon, kus kohalikud seltsid võtavad peo korraldamise kordamööda enda kanda, eesmärgiga siduda siinseid ingerisoomlasi ja nende järeltulijaid, hoida ühtset kultuuripärandit ning tutvustada seda ka laiemale avalikkusele.
Ingeri juurtega filmirežissöör Arvo Iho on selgitanud, miks kohaliku, sõja ajal Eestisse sattunud ingerisoome kogukonna ja nende järeltulijate aktiivne kaasamine siinmail oluline on. “See annab meelerahu. Vanematele inimestele annab see kokkukuuluvustunde ja noortele inimestele, kes võib-olla pole üldse osanud seda hinnata, annab see uue sügavuse. Praegu on kõikvõimalikud juurteuuringud üle maailma väga väärtustatud,” rääkis Iho.
Arvo Iho intervjuud saab kuulata SIIT.
Laulu- ja tantsupidu korraldasid tänavu Tallinna Ingerisoomlaste Selts, Eesti Ingerisoomlaste Liit, Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsus ja Padise klooster. Peo korraldamist toetab Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium.
Augustikuus möödus ka 100 aastat esimesest Viru-Ingeri laulupeost Narva-Jõesuu pargis 5.08.1923, kus osales 28 koori koos puhkpilliorkestritega, kokku 700 esinejat. Üldjuhid olid Tuudur Vettik ja Eduard Knude.
Ka seekordsel peol kaasati nii Eesti kui Ingerisoome kollektiive. Toimkonnas oli vabatahtlikke, lapsi ja noori. Pidu korraldas Narva-Jõesuu Eestlaste Selts „Kalju“ koos Narva-Jõesuu Huvikeskusega.
Loe kajastust “Põhjarannikust“
Tule järgmisele peole! Ingerisoomlaste XXXIII Laulu- ja Tantsupidu toimub Raplamaal, Vana-Vigalas, 20.-21. juulil 2024.
Peakorraldajaks seekord Lääne-Eesti Ingerisoomlaste Kultuuriselts.
