Aastal 1988 algas Nõukogude Eestis “laulev revolutsioon”. Selle tulemuseks oli taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Laulva revolutsiooniga kaasnes ka Eestis elavate ingerisoomlaste ärkamisaeg.

Esimene ingerisoomlaste selts asutati 1988. aasta 20. oktoobril Tartus. Sama aasta lôpuks oli Eestis moodustatud juba kaheksa seltsi ning järgmise aasta alguses tuli juurde veel kaks. Tekkis vajadus koordineerida seltsidevahelist tegevust, suhteid sõsarorganisatsioonidega välismaal ning ametivôimudega.

Seltsid otsustasid moodustada katusorganisatsiooniks 25.02.1989 Eesti Ingerisoomlaste Liidu. Esimeseks liidu esimeheks valiti Tallinna ingerisoomlaste eestvedaja Rudolf Pakki. Aastast 1990 kuni 2012. aastani juhtis liitu Toivo Kabanen ning sellest alates Silvi Labbi Võru seltsist. 1993. aastast on liidu büroo asetsenud Tartus ning 1997. aastast Ingeri Majas.

Eesti Ingerisoomlaste Liitu kuulus siis üksteist seltsi: Tartus, Tallinnas, Jôhvis, Rakveres, Haapsalus, Pärnus, Viljandis, Narvas, Vôrus, Paides ja Kehras.

Liidu tegevuse peaeesmärk on ingerisoome kultuuri ja soome keele säilitamine ja arendamine. Keeleprobleemid olid liidu tegevuse alguses väga tôsised, sest aastakümneid puudus inimestel vôimalus kõnelda oma emakeeles, rääkimata vôimalusest ôppida koolis emakeeles. Oli puudus nii keeleôpetajatest kui ka ôppematerjalist.

Suomi-Seura (Soome Selts), kes tegutseb Soomes sillana välissoomlaste ja Soome vahel, tuli appi. Suomi-Seura hakkas koolitama soome keele ôpetajaid ning hankis ka ôppematerjale. Alates 1992.aastast toetas soome keele kursuste korraldamist ja soome keele õpetajate täiendkoolitust Soome Tööministeerium.

Alates 1993. aasta augustist antakse välja soomekeelset ajalehte ,,Inkeri”. Sellest lehest on tulnud Eesti ingerisoomluse tugisammas. Leht ilmub kord kuus. Meie lehe kaudu saavad lugejad informatsiooni liidu tegevuse kohta, samuti teateid Ingerimaal ja Soomes toimuvast ning üldiselt Soomega seotud sündmustest Eestis.

Kohe peale seltside moodustamist asutati kultuurilise tegevuse edendamiseks oma laulukoorid ja tantsurühmad. Peagi saavutati piisav kunstiline tase, mis vôimaldas korraldada kontsertreise Soome ja Rootsi.

Sel perioodil kerkis esile koorijuht ja helilooja Albert Pettinen. Ta asutas koorid Tartus ja Viljandis ning juhatas neid kuni Soome elama asumiseni. Pettinen on kaasaja tuntuim ingeri helilooja, kes on loonud palju ingeriteemalisi teoseid. Ta lahkus meie hulgast igavikku 2002.aastal.

Alates 1991.aastast korraldatakse Eesti ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidusid Eestimaa eri paikades. Laulu- ja tantsupidu on kokkuvôte laulu- ja tantsukollektiivide aastasest tegevusest ning pakkub hea võimaluse kohalikele elanikele tutvuda ingerisoomlaste rahvuskultuuriga.

Esimene laulupidu korraldati Elvas, Tartu lähedal. 2008. aastal said ingerisoomlased kokku Tartus, kus tähistati ingerisoomlaste uue liikumise 20. juubeliaastat kolmepäevase festivaliga INKERI’08. Pärast seda on laulu- ja tantsupidu korraldatud Jõhvis, Pärnus, Keilas ning aastal 2012 pärast pikka vaheaega Viljandis.

Aastatel 1989-1990 aitas EIL Teises maailmasôjas Soome poolel vôidelnud ingerisoomlastest sôjaveteranidel taastada omi ôigusi. Sôjaveteranid saidki kätte Soome sôjaveterani tunnusmärgid ja mälestusmedalid.

Soome iseseisvuse 75. aastapäeva tähistamise peaüritus oli 1. ja 2.augustil 1992 Helsingis. Sellel üritusel osalemiseks hankisime oma seltside liikmetele 715 välispassi. Planeerisime ligi 1500 inimese osavôttu pidustustest, ja selleks broneerisime isegi laeva ning 300 esinejale ööbimise Helsingis.

Et just enne seda vôeti kasutusele Eesti kroon, siis majanduslikel pôhjustel osavôtjate arv vähenes. Soome iseseisvusaastapäeva pidustustel osales siiski 780 Eesti ingerisoomlast. Oli väga uhke kohtuda koos teiste välissoomlastega Soome presidendi Mauno Koivistoga.

Koivisto oli see, kes juba 1990.aasta kevadel nimetas ingerisoomlased välissoomlasteks, kellel on vôimalus ümber asuda Soome, oma esivanemate maale. Sellest sai alguse ingerisoomlaste ümberasumine Ingerimaalt, Karjalast ning Eestist. Praeguseks ajaks on tuhanded ingerisoomlased kolinud Soome.

Ümberasujate (paluumuutajat) nõustamine, koostöös Soome Tööministeeriumiga, on olnud liidu üheks igapäevaseks tegevuseks. 2008.a. algusest võttis migratsiooniasjad Tööministeeriumilt üle Siseministeerium ja sellele alluv Soome Migratsiooniamet. Reformiga seoses moodustati uus ministriamet, euroopa- ja migratsiooniminister.

Asukohamaades elavate ingerisoomlaste toetamiseks käivitas Soome Valitsus Ingeri-projekti aastateks 1992-1997. Projekti eesmärgiks oli toetada eelkôige vanureid nende asukohamaades. Eestis moodustati kolm hooldekeskust vanuritele: Tartus, Viljandis ja Rakveres. Neis keskustes tegutsevad vanurite päevakeskused kui ka kohalikud ingerisoomlaste seltsid.

Aastatel 1999-2002 viidi ellu järgmine Soome Valitsuse Ingerisoomlaste tugiprojekt. Selle projekti eesmärgiks oli parandada asukohamaades ingerisoomlaste eluolu, tööhõivet ja ettevõtlust ning parandada soome keele oskust ja tugevdada identiteeti. Lisaks Jõhvis avati Ingeri maja kohaliku seltsile.

Nimetatud tugiprojeti pikendati veel aastateks 2003-2006, aga peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga 1.05.2004 Eesti Ingerisoomlaste Liit enam selles projektis ei osale.

Eesti Ingerisoomlaste Liit osaleb 1997.aastal asutatud Välissoomlaste parlamendi (USP) tegevuses. Seal ta kuulub Ida-Euroopa piirkonda. Liidu esindaja Toivo Kabanen oli aastatel 2002-2007 Välissoomlaste parlamendi aseesimees.

Eesti Ingerisoomlaste Liit on esimene vähemusrahvuse esindaja peale teist maailmasõda, kes alustas kultuurautonoomia taotlemist Eestis. Vähemusrahvuse kultuurautonoomia seaduse mõtteks on vähemusrahvusse kuuluvate isikute õigus moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks.

Kultuuriautonoomia taotlemise aluseks on vähemusrahvuse rahvusnimekiri. Sellesse nimekirja arvamiseks on vaja vähemalt 3000 inimese avaldust.

Kogu oma tegutsemise aja jooksul on Liit püüdnud abistada rahvuskaaslasi mitmesuguste probleemide lahendamisel. Üheksakümnendate aastate algul hangiti NL välispasse, et inimesed saaksid reisida Soome, hangiti töökohti jne.

Eesti taasiseseisvusega tekkisid paljudel kodakondsuse probleemid. Lobby tulemusena võttis Riigikogu 1993.aasta kodakonduse muutmise seaduse vastu selliselt, et ingerisoomlastel oli võimalus taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust lihtsustatud korras.

1998. a veebruaris volitas Kultuuriminister Eesti Ingerisoomlaste Liitu koostama soomlaste rahvusnimekirja. Rahvusnimekiri kinnitati Kultuurimisteeriumis juunis 2001. Seejärel esitati Eesti Vabariigi Valitsusele taotlus kultuurautonoomia rakendamiseks. Siis selgus, et puudub Vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimise eeskiri.

Kultuurinõukogu on kultuuriomavalitsuse kõrgeim organ. Koostöös eri ministeeriumidega saadi lõpuks ka eeskiri valmis ning Vabariigi Valitsus kinnitas selle mais 2003. Valitsus kinnitas kultuurinõukogu valimiste peakomitee koosseisu 5.02.2004.

14.- 16.05.2004 toimusid Kultuurinõukogu valimised. Valiti 25 liikmeline nõukogu, mis pidas esimese istungi 12.06.2005.

Eesti Ingerisoomlaste Liit on 2004. aastal loodud Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liidu (ERVL) asutajaliige. Samuti on EIL Eestimaa Rahvuste Ühenduse (ERÜ) liige.