ESKO on Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsus. ESKO koondab endas Eestis elavaid ja tegutsevaid ingerisoomlasi ja soomesoomlasi.

Eesti, Soome ja Ingeri on toiminud üheskoos läbi ajaloo. Ingerisoomlastel ja soomesoomlastel on ikka olnud midagi ühist. Soome vähemusrahvuse kultuurinõukogu toetab ja ühendab kõiki soome päritolu kogukondi üle ilma.

Täna peab sinne noorem põlvkond ennast pigem eestlasteks, kuna ainult mõni nende esivanem on Ingeri või Soome päritolu. Selle juurika hoidmine on aga kõigi isiklik südameasi.

Riina Solman: ”Olen väga uhke selle üle, et mu ema on ingerisoomlane. Ja mul on piinlik selle pärast, et kõige kõrvalt pole jagunud piisavalt aega uurida oma ingerisoome juuri ega emapoolse rahva ajalooga piisavalt tegeleda. Arvan, et oma visaduse ja järeleandmatuse olen pärinud just ingerisoomlastelt. Isapoolses suguvõsas märkan väärikust ja paindumatust, ent sellist, mida on siiski võimalik murda. Ingerisoome poolsel suguvõsal on aga midagi hoopis tugevamat, midagi sellist, mis on visa nagu pajuvits – painutad, aga kiud ei murdu.”

Merje Malkki: “Igaüks on kogenud, kuidas üks mõte, mälestus või elamus, saab seda enam elujõudu, mida rohkem seda on võimalik ühiselt jagada. Pea 30 aastat tagasi otsustasid ingerisoomlased ja nende järeltulijad Eestis kokku tulla. Õhus oli küsimus: kas neil üksikutel peredel ja inimestel on veel see ühisosa, mille nimel koguneda? Tuli välja, et oli küll. Loodi kohalikud seltsid üle Eesti ja neid ühendav Eesti Ingerisoomlaste Liit (EIL). Algas tänuväärne töö selle ühise pärandi hoidmiseks ja edasiandmiseks. Tänaseks on ajakiri Inkeri ilmunud juba üle 30 aasta ning suvine laulu- ja tantsupidu toimus juba 32. korda! Siiani tegutseb Eestis kümme ingerisoomlaste seltsi, kus iganädalaselt käib rahvuskultuuri hoidmise nimel koos paarsada inimest: tähistatakse koos aastapäevi, jagatakse kogemusi käsitööst, kokandusest, keelest ja teistest rahvuspõhistest väärtustest.”

Markku Lehtonen: “Kui nimetatud organisatsioonid on siiani esindanud ainult Eestisse sattunud ning Eestis sündinud ingerisoomlasi, kes on saanud aastakümnetega nö „ametlikeks eestlasteks“, siis tänaseks siia kolinud soomesoomlased on mure ees – vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduses sätestatakse valimis- ja kandideerimisõigus ainult Eesti kodanikele ja soomesoomlastel on kodakondsus esialgu vaid vähestel. Seega on teha suur töö lõimumise vallas.”

Lennart Meri: „Mis on see ülesanne, mida me oleme püüdnud mahutada sõnasse “integratsioon”? Ei midagi rohkemat, kui et iga Eestis elav inimene tunneks endas vastutust Eesti eest.“

Täna toimetav soome vähemusrahvuse kultuurinõukogu valiti 2017 sügisel, aastal 2020 toimus väike verevahetus.

Esimesel koosolekul, 6. jaanuaril 2018, loodi Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse (ESKO) põhikiri, mille eesmärgiks on Eestis elavate soomlaste ja ingerisoomlaste sidustamine, elujõu, kultuuri ja keelte hoidmine – tutvustamine.

2018. a maikuuks loodi ESKO Sihtasutus, mis hoolitseb asjaajamise eest, projektide vedamise ja koostöö eest EV Kultuuriministeeriumiga. Samuti muude ühiskonnasektoritega suhtlemise ning meediateavituse eest.

2016. a lõpus loodi EAIS – Eesti Akadeemiline Ingerisoomlaste Selts, mille eesmärgiks on tegeleda ingerisoome kultuuri akadeemilise poolega: loengud, seminarid, väljaanded, uurimused jms.

ESKO SA kujundab koostöös seltside ja liiduga (ka partnerorganisatsioonidega) tegevuskava ja aastaeelarve. Sihtasutus esitab selle aastaplaani kultuurinõukogule, seejärel riigile ja nii liit kui seltsid esitavad omakorda taotlused ESKO SA-le. Liidu roll on esindada eeskätt seltside huve.