Ingerisoomlaste elu Ida Virumaal ei erine esimesel pilgul teiste saatuse tahtel Eestisse sattunud inimeste elust.

Kuigi meie rahva tagakiusamine jätkus veel 1950. aastate lõpuni, oli töökäsi kaevandustesse ja tehastesse ikkagi tarvis – ja seeläbi oli meie vanematel siinkandis mõnevõrra hõlpsam hakkama saada.

Laulev revolutsioon polnud tähtis mitte ainult eestlastele, vaid ka ingerisoomlastele. Siis tekkisid mitmed rahvuslikud kultuuriseltsid.

Meie selts asutati 5. novembril 1988. aastal ja sellest sai esimene rahvuslik kultuuriselts Ida-Virumaal.

Pärast seda tekkisid valgevenelaste, juutide ja sakslaste jt rahvusseltsid.

Meie seltsi tegutsemise peamiseks eesmärgiks on oma keele ja kultuuritraditsioonide tundmaõppimine, säilitamine ja edasiandmine tulevatele põlvkondadele.

Juba esimestel tegutsemispäevadel moodustati laulukoor, seejärel tantsuring, varsti algasid soome keele kursused lastele ja täiskasvanutele. Ükski üritus Ida-Virumaal ei toimu ilma meie kollektiivide osavõtuta.

Samuti oleme esinenud Soomes, Rootsis, Ingerimaal ja ka mujal Euroopas – Ungaris, Makedoonias ja Kreekas. Oleme osalenud suurel Europeada rahvatantsufestivalil, mis leiab igal aastal aset eri Euroopa riigis.

Ida-Virumaa selts esindas esimestena ingerisoomlastest meie rahvusrühma vähemusrahvuste kultuurifestivalil Tallinnas. Meie lauljad ja tantsijad on olnud iga ingerisoomlaste laulupeo uhkuseks nii Eestis kui Ingerimaal.

Oma aktiivse tegevuse eest kultuuri tutvustavate sündmuste raames pälvis selts Kohtla-Järve rahvuskultuuriseltside 2001. aasta kultuuripreemia laureaadi tiitli.

Meie selts tegutses Rahvuskultuuride Ümarlaua korraldajana Ida-Virumaa maavanema Rein Aidma juures. Meie koostöö visiitkaardiks on olnud aga Loomepada, mida peetakse sügiseti Jõhvis. Samuti oleme korraldanud nätuse ”Ida-Virumaa eile, täna ja homme” ning erinevate rahvusköökide festivali.

2002. aastal saime Soome riigi abiga oma maja Jõhvis, nn Pikku Inkeri.

Lastekursusest kujunes pikkamööda pühapäevakool Lemminkäinen, kus õpitakse soome keelt ja ingerisoome murret. Selles on meid abistanud Mehmed Muslimov Peterburi ülikoolist.

Lastega lauldakse, tantsitakse, harrastatakse käsitööd ja toiduvalmistamist, ning nad esinevad koos täiskasvanutega. Lastelaagrid on leidnud aset nii Eestis, Ingerimaal kui ka Soomes.

Veedame ikka aastast aastasse Inkeri-päeva, hõimupäevi, jõule ja emadepäeva.

Ja kus veel, kui mitte meie seltsis, õpitaks soome keelt?!

Varem korraldati soome keele õpetust mitmetes eesti koolides. Praegusel ajal on soome keele õpe alles ainult Kiviõli ja Kohtla-Järve riiklikus gümnaasiumis, Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses, samuti Kersti Võlu ja Venera Naumkina ja Eternas keeleõppekeskustes.

Aastail 2012-2018 viis käesoleva kirjutise autor läbi soome keele õpet Ahtme gümnaasiumis Kohtla-Järvel. Kahel korral oleme oma õpilastega sooritanud eksursiooni Helsingisse.

Koostöös Soome suursaatkonna ja Soome Instituudiga oleme korraldanud teemapäevi ”Soome keel suures maailmas”, ”Siin Põhjala tähtede all”, ”Me oleme põhjamaa lapsed” jt. Iga aasta 16. oktoobril on tavaks veeta Aleksis Kivi päeva.