Selle aasta oktoobrikuu teisel esmaspäeval ootasid Viljandi ingeri majas tordimeistri 2 uhket torti, mõlemal number 31. Algamas oli „Sävel“ koori uus laulu ja „Kielo“ tantsurühma uus tantsuhooaeg. Ehk on see sama magus, tihe ja rammus kui lõik tordist ja kui üks pisike mõrkjas pihlamari jäigi hamba alla, annab see märku: tuleb pingutada!

Koorijuhi abid Silvi Paagel ja Külli Saul valisid esimesed uued laulud, mida esitada jõulukontsertidel. Algas laulude õppimine koorijuht Valli Pangi ja abi Silvi Paageli juhendamisel. Tantsunaistel aitas tantsusamme selgeks saada Elviira Grosberg.

Suvi möödus tihedas laulu- ja tantsurüpes. „Sävel“ koori tippsündmus oli osalemine Üldlaulupeol „Minu arm“, lisaks lauldi Kosel peetud ingerisoomlaste laulu- ja tantsupeol. Suvel sai koos oldud Vaike hubases kodus ja Mahti lillelises aias (mõlemal proual oli uus aastakümme algamas), oli ikka üksteisega palju rääkimist ja kuulamist ja muidugi ei puudunud laul.

„Kielo“ tantsunaised käisid suve lõpus Hellenurme veski muuseumis, võõrustajaks perenaine Mae Juske. Oli tore ja meeleolukas reis. Seejärel esineti oma tantsudega Olustvere pargipeol, käidi Türil õnnitlemas Järvamaa ingeri-soome kultuuriseltsi nende 30.sünnipäeval. Naised sõitsid Türile rongiga. Külalisi võeti soojalt vastu, sai jälgida esinemisi, pakuti kooki ja kohvi.

14. detsembril toimunud Viljandi seltsi jõulupeo kontsert algas „Sävel“ koori lauludega:

„Visa I advent“, „Terve, oi jõulu“, „Riemuita saa“, „Kellot soi“, „Jõuluaeg“ (autor Eha Lihtne „Sävel“ koori laulja).

Koorijuht Valli Pang ja klaveril Külli Saul.

Tantsurühma esimeseks tantsuks oli „Suvepäeva valss“, mille nad esitasid eelkõige Valeri Luukkale, kellel oli mõne päeva eest sünnipäev olnud. Esimesele tantsule järgnesid juba järgmised ja päris särtsakad „Sauna taga tiigi ääres“ ja üks tants Kagu-Eesti tantsudest.

Traditsiooniliselt on meie majas pidustustel ka külalisesinejad: Pange Poisid ja Valli laululapsed, kelle nimedest saab välja lugeda, et neilegi on laulud õpetanud Valli Pang.

Et oli jõulupidu, siis vaatamata lumeta detsembrikuule jõudis meile jõuluvana, kaasas pakke nii suurtele kui väiksetele ja kuulda sai väga paljusid erinevaid laule ja luuletusi.

Tantsurühma naiste poolt kaetud kohvilaua suupistetest, jookidest said osa nii omad kui külalised. Nii mõnigi oli juba valmis asuma koduteele, kui ootamatult ilmus kohale meie Eha oma kapellikaaslastega. Läks lahti laul ja tants.

„Sävel“ koor oli järgmisel päeval külaliskooriks Viljandi Baptistikiriku 3. advendi jumalateenistusel. Nii nagu kiriku Facebooki lehel välja kuulutati: „Kuigi väljas ilm pole just kõige helgem, siis kirikus säravad tuled, on soe, kõlab rõõmus laul ja muusika…“, siis just nii oligi. Hea akustikaga saalis oli oma laulmist hea peale publiku ka endal nautida.

„Sävel“ koori laulud kõlasid ka 22.detsembril Viljandi Jaani kirikus advendiaja 4. pühapäeva missal.

Et meiega ühines sel hooajal ka paar uut lauljat, siis Maire esimene pidu „Sävel“ kooriga oli üsna humoorika algusega:

„Selle aasta 14. detsembri hommik algas taaskord kiirete liigutustega, sest just selle päeva oli välja valinud elektrik tööde teostamiseks ühistu majas, kus ma esimehe ametit pean. Kogu maja sissekäikude võtmed elektrikule üle antud ja teostavate tööde kokkulepped sõlmitud, võtsin suuna Viiratsi rahvamajja, kus oli vaja valmis katta suupistelaud. Ettevalmistused kulgesid valutult kuni sinnamaale, kui sündmuse algusest oli puudu 10 minutit ja siis selgus, et minu peokleit oli selja pealt järgi andnud peale masinpesu, mida tegelikult teostada ei oleks tohtinud. Kiirelt vahetasin kostüümi ja minust sai päkapikk. Seljas olnud riietus nõudis ka päkapiku mütsi, mis ei olnud mul plaanis, sest juuksur, kes oli ka minu tihedasse ajakavasse mahutatud, palus tulla pestud peaga. Kell 11 sai avalöögi Viiratsi piirkonna koduste laste jõulupidu, kuhu oli ennast koos esinejatega registreerunud 110 inimest. Peo lõppedes peale päkapiku mütsi elimineerimist, olid mu juuksed palavast ruumist läbimärjad. Nagu sellest veel kõigest vähe oleks olnud, tuli kiirkorras valmis sättida koos lauakattega saal järgmise päeva pensionäride peoks. Kui see kõik oli kella üheks valmis, siis helistasin juuksurile, et hilinen ja teine mure veel, et kas lähen koju juukseid pesema või teeb seda tema? Nüüd ma tean miks minu juuksuri nimi on Maarja, sest tema lohutas mind nagu tõsine jõuluingel ning oli valmis võtma kogu vastuse minu soengu eest enda peale. Kodust läbiminekust ma siiski ei pääsenud, sest peokleit vajas ka väljavahetamist.

Jõudsin juuksurisse 20 minutilise hilinemisega. See omakorda tähendas aga samapalju hilinemist „Sävel“i jõulupeole. Ise lootsin salaja, et koor ei ole esimene esineja. Kohapeal selgus, et just koor oligi esimene, sest see pidavat traditsioon olema. Seisin saali ukse peal ja tunne oli täpselt nii nagu filmis, et siis kui Arno isaga koolimajja jõudis… Jah ja viiul oli ka veel puudu. Leppisin mõttes esinemisest ilmajäämisega, kui siis üks tore kooriinimene viipas mulle, et tule tagumisest uksest „lavale“. Andsin siis päkkadele valu ja mahutasin ennast kooriliikmete vahele. Sain laulda viimase laulu ja vähemalt kummardada.“

Tekst: Heli Tamme

Kaasautorid: Maire Paju ja Marju Tuoppi

Fotod: Liia Sirel, Rita Kironeni erakogu, Viljandi Baptistikiriku fotoarhiiv

Laululaager Toosikannu Puhkekeskuses

Head naaberkoorid, Olustvere Lehola, Suure-Jaani Ilmatar ja Võhma Leelo, võtsid nõuks korraldada laululaagri, et üheskoos laulupeo laule õppida.

Meie suureks rõõmuks kutsuti ka Sävel osalema. Etteteatamise aeg jäi väheke napiks ning kõigil kahjuks ei olnud oma tööde ja tegemiste kõrvalt võimalik osaleda.
Kuid meie (Valeri, Maie, Liilia ja Hellen) alustasime oma reisi 2. novembri õhtul kell kuus Olustverest, kust ühine reisibuss meid sihtkohta sõidutas.
Õhtu algas väikese kehakinnitusega. Seejärel tervitas osalejaid Lehola koorijuht Agnes Kurg. Laulsime hääled lahti ja tegime vahvaid harjutusi, mis head kehale ja meelele! Avalauluks lauldi “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Seejärel läksid häälerühmad eraldi laulma. Naishääli jäi juhendama Agnes Kurg ja meeshääli Riina Mankin ning Mait Reimann.
Laulud on kõik seekord “parajad pähklid”!
Alustasime “Emakeelelauluga”, seejärel “Ära mind lahti lase” ja “Kannel”. Ühiselt oli laulmine lihtsam ja omandamine kergem, sest teised koorid olid juba sügisest peale neid laule õppinud! Laulsime poole kümneni õhtul. Seejärel suur saunaõhtu, mis venis pikalt üle südaöö, sest “saunatajaid” oli palju.

Teine päev algas kell 9 hommikusöögi ja väikese jalutuskäiguga ümber puhkekeskuse. Tagasi jõudes oli rõõm kohtuda meie kaaslauljatega Sävelist (Heljo, Tiina, Vaike, Ellu, Aime, Mahti, Tiina, Silvi ja Valdis), kes samuti tulid lauluõpetusest osa saama.
Proovid läksid käima täies hoos ning päeva jooksul võeti läbi segakooride lauludest “Kannel”, “Emakeelelaul”, “Ära mind lahti lase” ja ühendkoorilauludest “Kuulajale” ja “Igaviku tuules”.
Kell 13 lõuna- ja puhkepaus ning seejärel algas ühislaulmine.
Alustuseks tervitasime lauluga “Tuljak” Toosikannu Puhkekeskuse töötajaid! Kooslaulmisel kõlas “Emakeelelaul” ja “Igaviku tuules”. Fonoga laulsime laulu “Ära mind lahti lase”. Laulu “Ilus oled isamaa” esituse ajal olid Säveli lauljad kuulaja rollis, sest teised koorid olid selle juba varem selgeks õppinud.
Üheskoos oli väga tore laulda ja lauludki said selgemaks!
Õhtul toimus kooride ühine peoõhtu, kus maja oli täis muusikat ja tantsu, nalja ja naeru. Korraldati vahva viktoriin, kus vastamiseks läks vaja head naljasoont, nutikust, loogikat ja teadmisi. Pidu kestis hiliste õhtutundideni.

Kolmas päev algas, nagu ikka, hommikusöögi-, häälte lahtilaulmise ning meelte ergutusega! Seejärel meeste ja naiste eraldi laulmine. Kordasime eelmistel päevadel õpitut ja uue lauluna laulsime läbi “Isamaale”. Varsti ühinesid meiega mehed ning oligi aeg laululaagrit lõpetama asuda. Koorijuhid tänasid kõiki lauljaid toreda ja viljaka koostöö eest. Lõpetuseks laulsime “Ta lendab mesipuu poole”.
Kell sai 12.00 ja aeg oli koduteele asuda.
Mällu on aga talletunud üks hea ja armas mälestus!

Tekst: Hellen Klein (koorilaulja)

15. detsembril saabus meie kauaoodatud PIKKUJOULU.

Nagu alati toimus see meie enda seltsimajas.
Sävel koor laulis esmaettekandes “Emakeele laulu” ja jõululaule nii eesti kui soome keeles. Väikeses kooseisus tantsis ka tantsurühm Kielo.
Suureks üllatuseks oli Kait Luukka, kes koos Elmar Liitmaaga esitas kolm kaunist pala.
Ei puudunud meie peolt ka traditsioonilised külalised: Pange poisid, Valli laululapsed ja Jõuluvana.
Tantsu tuli keerutama ka memmede tantsurühm Tilder, pannes vaatajategi jala kõpsuma.
Kontserdile järgnes kohvilaud soolaste suupistete ja magusate saiadega.
Oli tore ja meeleolukas pidu.
Tänusõnad kuuluvad Vallile, Valerile ja Elviirale, kelleta meil sellist pidu poleks.
Täname ka fotograaf Liiat, kes jäädvustas meie kontserdi fotodele.

Tekst:  Mahti Vahtra (koorilaulja)

23. detsembril osalesime advendiaja 4. pühapäeval Viljandi Jaani kiriku missal lauldes kirikulistele 3 laulu: “Sinuin tykösi”, “Herra”, Prantsuse jõululaul ja “Taas joulut”. Kuigi jumalateenistustel pole tavaks esinejatele plaksutada, oli seekord teisiti: meie esinemine meeldis nii kirikuõpetaja Marko Tiitusele kui ka kõigile teistele ja meid tänati aplausiga. Nii mõnigi meist (need, kes ristitud erinevates kogudustes) osalesid ka armulaual. Missa lõppedes saime osa kohvilauast kiriku keldrisaalis.

Tekst: Heli Tamme (koorilaulja)

Meil on suur soov osaleda laulupeol, mille sünnist saab seekord 150 aastat. Hooaja algusest alates oleme hoolega õppinud XXVII laulupeoks kirjutatud ja valitud sega- ja ühendkooride laule. Teinud proove koos Põhja-Viljandimaa kooridega, osalenud Viljandimaa ühisproovis, mille viis läbi mentor Elo Üleoja. Laulud on keerulised ja rasked.

19. jaanuaril on esimene ettelaulmine Karksi-Nuia kultuurikeskuses.

Tekst: Heli Tamme (koorilaulja)