Ingeri vappi on kirjeldanud soome vapiteadlane Kari K. Laurla 1989. a  ilmunud teoses “Inkerin vaakuna ja lippu”. Kõrvalolev vapp on kujundatud tema kavandi järgi. Kuldse vapipõhja peal on diagonaalne punane harutipuga müür, mille peal on sinine lainepalk. Krooniks on Rootsi hertsogkonna kroon.

Vapi ajalugu ulatub enam kui 380 aasta taha. Selle võtsid rootslased 17. sajandil Nevanlinna tunnuseks. Neeva jõge sümboliseeriva lainepalgiga ja seda ääristavad punased müürid iseloomustasid rootslaste piirikindluse asukohta Neeva jõe suudmes.

Peeter I valitsemise ajal kujunes vapp kogu Ingerimaa heraldiliseks tunnuseks.

See vapp on kujundatud praeguste Soome läänivappide kavandi järgi. Kilp on traditsioonilisest vapist veidi laiem. Samuti on kroon detailide poolest Laurla vapi omast lihtsam.

Ingeri lipuks on kroomkollasel põhjal kinnaverpunane skandinaavia rist, mille peal on kitsam koobaltsinine rist. Lipu pikkus on 18 (5 + ½ + 2 + ½ + 10) ja kõrgus 11 (4 + ½ + 2 + ½ + 4). Vaata mõõte ja proportsioone alloleval pildil.

Lipu värvid on võetud ajalooliselt Ingerimaa vapilt. Sinine rist rõhutab ingerlaste soome päritolu aga ka Neeva jõge ning sinist taevast ja Ingerimaa soomlastele tähtsat luteri usku. Kollane värv iseloomustab Ingerimaa viljakaid põlde, punane Peterburi müüre. PMS-värvisüsteemi järgi kasutatakse lipus kollast 109, 116 või 123, punast 179 või 485 ning sinist 286, 293 või 300. Eesti Ingerisoomlaste Liit kasutab lipu värvideks kollast 123, punast 485 ning sinist 285, mis on ühtlasi ka Eesti riigilipu sinine.

Ingeri lipp on umbes sama vana, kui Soome lipp ja võeti kasutusele Ingeri pataljoni võitluses bolševikega. Lipu autoriks oli kapten E.J. Haapakoski ning see õnnistati 8. septembril 1919. a Kirjasalos, mida võib lugeda ka Ingeri lipu sünnipäevaks. Kirjasalo oli viimane ingeri küla, mis langes nõukogude võimu alla. Pärast rahulepingu kehtima hakkamist marssisid ingeri väed detsembris 1920 üle piirijõe Soome. Algupärase lipu ajalugu on üsna kirju, kuid pärast eksirännakuid Soomes ja Rootsis jõudis see 1999. a Helsingi Sõjamuuseumi.

Ingeri rahvussümboolika kasutamine Nõukogude Liidus oli võimatu. Soomes tegutsevad ingerlaste organisatsioonid kasutasid Ingeri vappi ja lippu edasi. Näiteks Soome sõjaväe koosseisu kuuluv ingerlastest koosnev pataljon, nö hõimupataljon, kasutas jätkusõja ajal oma lipuna Ingeri lippu. Kui Soome ja Nõukogude Liit sõlmisid vaherahu 1944. aastal, likvideeriti mitmed ingerlaste organisatsioonid. Samuti oli sõjajärgsetel aastatel keelatud ingeri lipu avalik heiskamine. Tuhandeid ingerlasi siirdus pärast jätkusõda Rootsi, kus oma sümboolika kasutamine oli lubatud.

Vahetult enne Nõukogude Liidu lagunemist ingerisoomlased organiseerusid ja võtsid oma lipu uuesti kasutusele. Esimene lipp terves Nõukogude Liidus õnnistati sisse Tartus, Peetri kirikus 1988. a detsembris. Tallinna seltsi lipp õnnistati veebruaris 1988. Ingerimaal õnnistati lipp esimest korda maikuus 1989.