120 aastat ingerisoome laulupidusid

Pidu!

Loe 2019. aasta XXIX Laulu- ja Tantsupeo uudisnuppu SIIT

Ja peo facebook lehte SIIT

120 aastat ingerisoome laulupidusid!

Eesti linnades on juba pea kolme aastakümne vältel peetud igaastaseid laulu- ja tantsupidusid. Need koondavad suure hulga seltse, tantsurühmi, laulukoore üle terve Eesti, samuti Soomest, Peterburist ja Karjalast. Vähesed teavad aga, et see vahva festival jätkab sajanditagust algatust – Ingeri laulupidusid, mida jõuti alates 1899 -1918 pidada kokku kuus. Pidukohtadeks olid Skuoritsa, Keltto, Tuutari, Venjoki ja Terijoki.

Eesti pinnal peeti esimene sarnane pidu juba 1921. aastal Narvas.

Pärast Eesti taasiseseisvumist toimus esimene pidu Eestis 1991. aasta 10. augustil Elvas. Ingerisoome laulupeokultuuri arendamise oli juba enne taasiseseisvumist võtnud oma südameasjaks Albert Pettinen, konservatooriumiharidusega koorijuht ja helilooja.

Nüüdseks on sellest kujunenud traditsioon, kus kohalikud seltsid võtavad iga-aastase tantsu- ja laulupeo korraldamise kordamööda enda kanda.

Laulupeotraditsiooni ajalooline taust

Kolppana õpetaja- ja köstriseminari esimeste lendude lõpetajad rajasid alates 1880. aastatest laulukoore, karskusseltse, põllumajandusühistuid, korraldati väljanäitusi ja laulu- ja spordimänge jm. Semstvo-omavalitsustes omandati kogemusi kohaliku elu-olu korraldamiseks. Sajandivahetusest hakkas levima soomekeelne ajakirjandus (Neeva, Inkeri).

Sajandivahetuseks jõuti Eesti koorilaulukultuuri ja Soome laulupäevade eeskujul Ingeri laulupeoliikumiseni. Kooli- ja muusikamehel Mooses Putrol jt Kolppana seminari lõpetajail oli häid suhteid Eesti rahvusliku äratusliikumise tegelastega. Asi oli ju nii, et Kolppana seminar järgis Valga Cimze seminari õppekava ning selle juurutamist olid jälgimas mitmed Eesti muusika- ja haridusmehed. Muuseas veetis Kolppana seminaris aasta noor Aleksander Kunileid (Saebelmann).

Koorilauluharrastuse üks alusepanijaid ja laulupeotraditsiooni suuralgatajaid Ingeris oli Soomest pärit pastor, Ida-Ingeri praost Aloys Jeremias Piispanen (1832-1909). Tema eestvedamisel hakati Ingeris muuseas laialdaselt mängima ka nn ”virsi-kandleid” (ee roikapill).

Esimene laulupidu Skuoritsa Puutostis oli aga külavanem Juhana Ostose (1841-1913) suure töö vili. Tema teeneks oli ka esimese semstvokooli rajamine Taaitsas 1874. aastal. Nende teenete tõttu sai ta valitud isegi Tsarskoje Selo (Saari) semstvo-valitsusse.

Ingeris sündinud luuletaja ja tõlkija Aale Tynni meenutab:

Köstri ülesanded ei piirdunud Ingerimaal sugugi ainult kirikumuusikaga, vaid maasoolana oli nende asi vastutada ka kõiksugu kihelkondlike asjade eest: pidada kirjavahetust, koostada protokolle ja aastaaruandeid nii vene kui ka saksa keeles. Vajaduse korral pidid nad asendama õpetajaid, tegema tõketööd jm. Aga sellele lisaks olid nad sageli kohalike laulukooride juhid ja vedasid eest kultuurielu. /- – -/

Tsarskoje Selo, Pavloski, Gatsina ja Tuutari suveresidentsides ja parkides käis vilgas muusikaelu. Seal mängisid ligi sajaliikmelised orkestrid ja esinesid esmaklassilised viiulimängijad, lauljad ning tantsijad, teiste seas näiteks Pavlova! Pavloskis mängis esimest viiulit aga Willy Burmester, kes sai hiljem Helsingi orkestri peakontsertmeistriks. Oli ka teisi üleeuroopalisi kuulsusi. Siin käidi muuseas kontsertidel nii Soomest kui ka Eestist! Võis kohata Robert Kajanust, Armas Järnefelti, Armas Maasalo jt. Aga esindatud oli ka Eesti kultuuritegelaste koorekiht, kord olid külalisteks näiteks Aino ja Oskar Kallas. /- – -/

Minu ema rääkis, et nemad siis noorte tüdrukutena käisid vaatamas, kuidas peened daamid lähevad “muusikat” kuulama üleni valgesse riietatuna, laia äärega kübarad peas ja pika varrega valged kindad käes. Ja neid uhkete soengutega naisi ümbritsesid kirglikud “kavalerid”, kelleks olid tihti ka Tartu Ülikooli üliõpilased.

Aga Venjoki kiriku lähistel oli ka see muruväljak, kus kaikus mõnel korral ka ingerlaste “oma muusika”, kui oli kokku tulnud üleingerimaaline laulupidu! Neid oli peetud juba mitmel pool Ingeris ja neil osales tuhandeid osavõtjaid kõikidest kihelkondadest. Ja minu ema ja isa kohtusidki ühel sellisel laulupeol!”

You are donating to : Greennature Foundation

How much would you like to donate?
$10 $20 $30
Would you like to make regular donations? I would like to make donation(s)
How many times would you like this to recur? (including this payment) *
Name *
Last Name *
Email *
Phone
Address
Additional Note
paypalstripe
Loading...