Uudis

06
okt.

Eesti-Ingeri 100 Narvas

Narva Aleksandri kirikus ja Narva Ingerisoomlaste Seltsi ruumides pühitseti 3. oktoobril Eesti-Ingeri 100 tähtpäeva ja mõneti ka suvel eriolukorra tõttu ärajäänud ingerisoomlaste laulu-tantsupidu.

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi initsiatiivil pühitseti kirikutorni kolmandal korrusel mälestustahvel eesti kirjakeele alusepanijale, Ingerimaa Superintendant Heinrich Stahl’ile.

Torni neljandal korrusel pühitseti mälestustahvel Kallivere ja Narva Püha Miikaeli evangeelse-luteri kiriku vaimulikele.
Vaata videot: https://youtu.be/j7rjbw0vuUA

Mälestustahvlite õnnistamise eel võtsid taastamist ootava kiriku eeskojas sõna Taisto-Kalevi Raudalainen, kes tegi sissejuhatuse Eesti-Ingeris tegutsenud vaimulike teemasse.
Vaata videot: https://youtu.be/OeTtK4hLgF0

Madis Tuuder kõneles Ingerimaa rahvastiku koostisest ja geopoliitilisest eripärast.
Vaata videot: https://youtu.be/MlJMzscNg5A

Narva Ingerisoomlaste Seltsi liige Szilard Tibor Toth kiitis Narva Aleksandri kiriku pastoreid, kes sooja suhtumise ja osavate kätega mälestustahvlid paika aitasid.

Piret Lotman (EAIS-i asutajaliige) rõhutas oma ettekandes, et kuna Stahl on surnud ja maetud Narvas, aga tema hauapaiga kohta pole mingit teavet, siis on väga õigustatud, et mälestustahvel sai paigaldatud just siia.
Vaata videot: https://youtu.be/rb-lMv9D-iA

Kiriku torni viivatel treppidel esines Janne Fridolini taktikepi all segakoor Vox Populi Veljo Tormise soome-ugri rahvaste pärimusel põhineva kooriloominguga.

Lõpuks tuli esitamisele Taisto-Kalevi Raudalaise sõnadele kirjutatud Pärt Uusbergi kooriteos “Pyhä Pihlaja”, mis valmis möödunud aastal ingerisoomlastest sõjaohvrite mälestamiseks, ja sai oma esmaettekande Pärdi Keskuses Laulasmaal.
Vaata videot: https://youtu.be/-hwiWb9msQM

Seejärel suunduti üheskoos Narva Ingerisoomlaste Seltsi ruumidesse, kus nauditi ühist maitsvat sööki ja jooki. ESKO SA nõukogu esimees ja Soome Välisparlamendi Ida-Euroopa piirkonna esindaja Sakari Neuvonen andis pidupäeva puhul edasi Soome Suursaatkonna kirjaliku tervituse.

Esinesid Katja Kuznetsova oma tütrega (Maaväči), Teppo Repo poolt 20. sajandi esimesel poolel Ingerimaal ja Soomes mängitud kandlelugusid esitas Tuule Kann. Üles astusid kohale tulnud Ingeri seltside lauljad-tantsijad Järvamaalt, Jõhvist ja võõrustajad Narvast.
Vaata videot: https://youtu.be/NuJhtNnKsYI

Pidulikust kontserdist ja mälestustahvlite pühitsemisest sai salve video- ja helisalvestus, mida on mõne aja pärast võimalik näha siitsamast ESKO kodulehelt. Salvestuse tegid Henri Nõmm ja Taisto Uuslail.

Täpsemalt ajaloolisest taustast:

Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi initsiatiivil püstitati mälestustahvel eesti kirjakeele alusepanijale, Ingerimaa Superintendant Heinrich Stahl’ile (u 1600, Tallinn – 17.06.1657, Narva).

Wikipediast: /Heinrich Stahl oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (1633–1638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 26. juulist 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent Narvas./

Rootsi aja uurija Ingerimaal ja Eestis, Piret Lotman, rõhutas oma ettekandes veel, et Stahl ise oleks väga üllatunud, kui kuuleks, et teda peetakse esimese eesti keele grammatika ülestähenduse autoriks. Nimetatud teos on üsna õhuke ja toetudes wikipeediale: /mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks/.
Lotman lisas, et Stahl pidas oma peaülesandeks õigeusklike ingerlaste ümberpööramist luteriusku, mis aga mitte ei tahtnud õnnestuda. Seega võis ta elu lõpul tunda end praostina läbikukkununa.

Luterlikke teenistusi Narvas ja Eesti-Ingeri Kalliveres pidasid 1930-1944 soomlastest pastorid Helle Kalervo Erviö, Reino Ylönen ja sõja ajal ka organist Aatami Hyrri.

Mälestustahvlil on mainitud:

Helle Kalervo Erviö (1906 Pori – 1951 Lahti)
1930–1937 Narvan suomalaisen Pyhän Miikkaelin ja Kallivieren seurakunnan pappi

Reino Ylönen (1910 Suonenjoki – 1981 Kuopio)
1938–1940 Narvan suomalaisen Pyhän Miikkaelin ja Kallivieren seurakunnan pappi

Aatami Hyrri (1884 Spankkova – 1946 Vaasa)
Narvan suomalaisen Pyhän Miikkaelin ja Kallivieren seurakunnan kanttori

Nüüd igaühest neist mõne sõnaga.

H. K. Erviö esimene teenistuskoht tsaariaegsel Ingerimaal oli Ida-Ingeri praostkonna Järvisaari-Markkova koguduses. 1930. aastast jätkas ta teenimist Narva soome-rootsi Püha Miikaeli koguduses ja 1931. aastast Eesti-Ingeri Kallivere koguduses. Elas ju toona Rosona-äärsetes külades tuhatkond luteriusulist ja Narvas üle pooletuhande luteri usku linnasoomlase.

Eraldi märkimist väärib, et Erviö oli lisaks suur liivlaste õiguste eest võitleja, tehes misjonitööd Kuramaa liivlaste hulgas, kelle juures käis mitu korda aastas liivi emakeeles jutlustamaks.

Pastor Erviö ja Kullakülast pärit soomekeelse kirjasõna edendaja Leander Reijo teeneks tuleb lugeda muidugi uue Kallivere kiriku ehitamise algatamist. See tõusiski 1930ndate alguses Vanaküla tee äärsele kirikumaale, Venska’de talu naabrusse.

Erviö kaitses ihust ja hingest siinset soomekeelset kirjasõna ja kooliõpetust. Eesti võimud omaltpoolt tõlgendasid seda agarat tegevust kohalike eestlaste ja soomlaste vahel lõhe tekitamise püüdena. Teadupärast avaldas Erviö rea kirjutisi Soome ajalehtedes, kritiseerides teravalt Eesti vähemuspoliitika puudusi. Erimeelsused lõppesid sellega, et 1936. aastal saadeti Eesti Vabariigist välja kaks Soomest pühapäevakooli-õpet läbi viima saabunud isikut. Nende tegevus loeti seadusele mittevastavaks.

1936. aasta kirikuseadus nägi lisaks ette, et koguduseõpetajana võib töötada vaid Eesti Vabariigi kodanik. Ja Erviöl soovitati kas oma Soome kodakondsusest loobuda või hoopis ametist lahkuda. Ta valis 1937. aastal Soome naasmise… Erviö tuli Eesti-Ingerisse siiski 1940. aastal tagasi. Selsamal aastal, kui Eesti annekteeriti Nõukogude Liidu poolt, Erviö vangistati juba punavõimude poolt ning mõisteti surma. Surmaotsus vaadati siiski hiljem ümber ning vaimulik saadeti järjekordselt välja Soome Vabariiki.

Lõpuks mainitagu, et Helle Kalervo Erviö on kirjutanud väga korraliku kokkuvõtte soome koguduse ajaloost Narvas aastail 1581–1704. See leidub käsikirjalisena Soome Rahvusarhiivi Porvoo-Tampere Toomkapiitli kaustades.

Pastor Reino Ylönen teenis juba nimetatud kogudusi 1938. aastast kuni 1940. aastani. Tema üheks suureks teeneks on sadade ingerisoomlastest sõjaorbude ära toomine Poola aladelt 1943. aasta juulis.

1944. aastal oli ta Jussi Tenkku ja Juhani Jääskeläise kõrval üks välipastoreist, kes aitasid läbi viia ka tsiviilelanikkonna evakutasioone läheneva rinde eest. Ylönen tegutses veel ingerisoomlastest koosnenud Erillis-Pataljoona 6 välipastorina rindel ja selle lähistel.

Tema teeneks võib lugeda Eesti-Ingeri seltsi lipu, Kallivere kirikuvara ja viimaks ka 1642. aastal trükitud ning Kuninganna Kristiina poolt Narva Püha Miikaeli kogudusele kingitud nn Agricola-piibli päästmist 1944. aastal.

Aatami Hyrri kohta niipalju, et ta pidas peamiselt organisti ametit, ent sõja ajal, mil kirikuõpetajaid nappis, jutlustas ning jagas ka sakramente. Selles toetas teda perekondlik vabakiriklik taust. Hiljem Soomes elades, jätkas Aatami Hyrri aktiivset tegevust ingerisoomlaste hüvanguks.

You are donating to : Valimised

How much would you like to donate?
$10 $20 $30
Would you like to make regular donations? I would like to make donation(s)
How many times would you like this to recur? (including this payment) *
Name *
Last Name *
Email *
Phone
Address
Additional Note
paypalstripe
Loading...